03.03.2011

Ettevõtja on oma ärinime valikul põhimõtteliselt vaba. Eesti õigus ei keela nn fantaasianime kasutamist (st ärinimi on suvaline sõna või tähekombinatsioon, millel ei ole seost osanike ega tegevusalaga). Siiski loetakse rahvusvaheliselt ettevõtja reaalset tegevust väljendavaid või osanike nimedega seostuvaid ärinimesid soliidsemateks ning usaldusväärsemateks. Seda kinnitavad ka Justiitsministeeriumi poolt läbiviidud uuringud äriregistri andmete põhjal. Nimelt selgus ärinimede ning osa- ja aktsiakapitalide kõrvutamisel, et reaalsete ärinimedega ühingute keskmine osa- või aktsiakapital on mitu korda suurem kui fantaasianimeliste puhul. Sama tendents ilmnes ettevõtete käivet võrreldes. Siiski kitsendavad ärinime vaba valiku printsiipi

mõned äriseadustikus ettenähtud piirangud. Olulisim neist on sätestatud ÄS § 11 lg-s 2, nimelt peab ärinimi olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. ÄS § 15 lg-st 1 tulenev ettevõtja ainuõigus oma ärinimele on võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1045 lg 1 p 5 alusel kaitstav õigus ja ettevõtja saab nõuda oma nimetatud ainuõiguse rikkumisel kahju hüvitamist ja/või tegevuse keelamist tulenevalt VÕS § 1055 lg-st 1. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.02.2006 kohtuotsuse kohaselt tsiviilasjas 3-2-1-157-05 ei tähenda ärinime selgesti eristatavus kolleegiumi arvates üksnes seda, et äriühing ei või tegutseda teise äriühinguga identse nime all, vaid ärinimi ei ole selgesti eristatav ka juhul, kui see ei ole küll teise registrisse kantud ärinimega identne, kuid on sellega eksitavalt sarnane.