Euroopa Liidu kodaniku elamisõigus

Euroopa Liidu kodanikuks loetakse Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide, kes ei ole Eesti kodanik, ning Šveitsi Konföderatsiooni kodanikku.

Viibimisõigus
Euroopa Liidu kodanikul on õigus Eestis viibida kehtiva reisidokumendi või isikutunnistuse alusel kuni 3 kuud ilma elamisõigust registreerimata.

Tähtajaline elamisõigus
Tähtajalise elamisõiguse omandab Euroopa Liidu kodanik elukoha registreerimisel Eesti rahvastikuregistris.

Tähtajaline elamisõigus omandatakse kuni 5 aastaks.

Tähtajaline elamisõigus pikeneb automaatselt 5 aastaks, kui Euroopa Liidu kodaniku elukoht on jätkuvalt Eestis registreeritud ja tähtajaline elamisõigus ei ole lõpetatud.

Euroopa Liidu kodanik ei pea Eestis töötamiseks eraldi tööluba taotlema.

Tähtajalist elamisõigust tõendava dokumendi (isikutunnistuse) taotlemiseks peab Euroopa Liidu kodanik pöörduma Prefektuuri Kodakondsus- ja Migratsioonibüroo teenindusse 1 kuu jooksul peale elukoha registreerimist.

Euroopa Liidu kodanik saab alalise elamisõiguse registreerida, kui taon tähtajalise elamisõiguse alusel elanud Eestis püsivalt 5 aastat järjest.

Püsivaks Eestis elamiseks loetakse Eestis viibimist vähemalt 183 päeva aastas. Enne 1. augustit 2006 elamisloa alusel Eestis elamise aeg arvestatakse alalise elamisõiguse saamiseks nõutava perioodi hulka.

Eestis alalise elamisõigusega Euroopa Liidu kodaniku alla 1-aastasel lapsel on õigus alalisele elamisõigusele.

Erandina on EL kodanikul õigus alalisele elamisõigusele enne 5 aasta täitumist, kui ta elab või on elanud püsivalt Eestis tähtajalise elamisõiguse alusel:
* vähemalt 3 aastat järjest ning on töötanud või tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) vähemalt viimased 12 kuud ja on jõudnud vanaduspensioni ikka;
* vähemalt viimased 2 aastat ning on lõpetanud töötamise või FIE-na tegutsemise püsiva töövõimetuse tõttu;
* on lõpetanud töötamise töövigastuse või kutsehaiguse tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse tõttu;
* on Eestis töötanud või tegutsenud FIE-na vähemalt 3 aastat ning on asunud tööle teise EL liikmesriiki, kuid pöördub Eestisse tagasi vähemalt kord nädalas.

Elamisluba mitte EL kodanikust ettevõtjale

* Välismaalasele võib anda tähtajalise elamisloa, kui elamisloa andmise tingimused on täidetud ega esine asjaolusid, mis tooksid kaasa elamisloa andmisest keeldumise;

* Tähtajalise elamisloa andmise nõuded peavad elamisloa kehtivusaja jooksul olema jätkuvalt täidetud.

Välismaalasele tähtajalise elamisloa andmise üldtingimused on järgmised:

* Eestisse elama asumise eesmärgi põhjendatus;
* tegelik elukoht Eestis;
* piisav legaalne sissetulek, mis võimaldaks välismaalase ja tema perekonnaliikmete toimetuleku Eestis;
* kindlustuskaitse välismaalase haigusest või vigastusest tingitud ravikulude katmiseks.

Välismaalane, kellel on osalus äriühingus või kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana ja kellel on piisavad rahalised vahendid saab taotleda elamisluba ettevõtluseks Eestis.

Äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja peab olema registreeritud Eesti äriregistris ning välismaalase elama asumine Eestisse on ettevõtlusele oluline.

Äriühingul või füüsilisest isikust ettevõtjal peab olema äriplaan, millest nähtub äritegevuse iseloom, ulatus ning vajamineva personali suurus, kvalifikatsioon ja oskused ning:
* välismaalase poolt on äriühingu tegevusse Eestis investeeritud vähemalt  63 900 eurot (1 000 000 krooni);
* füüsilisest isikust ettevõtjana on ettevõtlusesse Eestis investeeritud vähemalt 15 950 eurot (250 000 krooni).

Välismaalasel peab olema taotluse esitamisele eelneva 6 kuu jooksul püsiv legaalne sissetulek, mis tagab tema äraelamise Eestis. Legaalseks sissetulekuks loetakse seaduslikult teenitud töötasu, vanemahüvitis, töötuskindlustushüvitis, seaduslikust äritegevusest või omandist saadavat tulu, pensioni, stipendiumi, elatist, välisriigi poolt makstavaid toetusi, samuti legaalset sissetulekut omavate perekonnaliikmete tagatud ülalpidamine.

Kui Te taotlete elamisluba ettevõtluseks, on legaalse sissetuleku määraks Eesti Vabariigi kaheksateistkordne keskmine kalendrikuu brutopalk elamisloa taotluse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul kokku. Nõutava legaalse sissetuleku suurus tuleneb Statistikaameti poolt arvestatavast eelmise kvartali keskmisest brutopalgast ja muutub seega kord kvartalis.

Välismaalasel peab olema kindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise samas ulatuses ravikindlustatud isikutega taotletava elamisloa kehtivusajal.

Kui nõuetele vastavat kindlustuslepingut ei ole võimalik sõlmida enne elamisloa saamist, siis peab välismaalane esitama:
* kirjaliku kinnituse, et sõlmib vajaliku kindlustuslepingu hiljemalt 2 kuu jooksul pärast Eestisse elama asumist;
* kindlustuslepingu, mis katab isiku ravikulude katmist kuni nõuetekohase lepingu sõlmimiseni (nt reisikindlustusleping).

Kindlustuslepingut ei pea esitama, kui välismaalane on ravikindlustuse seaduse kohaselt kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isik, või välislepingus sätestatud juhul.

Välisriigis välja antud dokument peab olema tõlgitud eesti, inglise või vene keelde ning tõlke õigsus peab olema notariaalselt kinnitatud. Dokument peab olema kinnitatud apostille'ga või legaliseeritud v.a juhul kui see on väljaantud riigis, kellega Eesti on sõlminud õigusabilepingu: Leedu, Läti, Poola, Ukraina, Venemaa.

Elamisloa ettevõtluseks võib anda kuni 5 aastaks, millega on määratud ettevõtja tegevusalad ja vajadusel tegevuspiirkond. Välismaalane, kellele on antud elamisluba ettevõtluseks, ei tohi Eestis töötada teise isiku alluvuses. Välismaalane, kellele on antud tähtajaline elamisluba ettevõtluseks äriühingus osalemise eesmärgil, võib töötada elamisloaga kindlaks määratud äriühingus juhtimisfunktsiooni täitmiseks.